Talverehvid

Talverehvid – kas nende eest tasub maksta?

Eesti pole ehk enam maa, kus suur osa sõitjatest võtab oma talverehvid rikkamate riikide prügihunnikust. Ent sellegipoolest usuvad paljud, et hea audioseade on oluline, head rehvid aga mitte. Liiklussurmade statistika tõestab paraku vastupidist. Ning ka kergematel juhtudel on ilmselt siiski tähtis, kas auto saab seisma pool meetrit enne eessõitjat –

või alles siis,kui mõlemad autod pool meetrit lühemad,kui tehasest tulles. Tehnikamaailma suur talverehvide test näitab, mida tasub ja mida ei tasu auto talvetossuks valida.

Naastrehvid: Bridgestone Noranza 2 Evo; Continental ContiIceContact; Dunlop SP Ice Response; Gislaved

Nord Frost 5; Goodyear Ultra Grip Extreme; Hankook Winter I*Pike; Michelin X-Ice North XIN2; Nokian Hakkapeliitta 7; Pirelli Winter Carving Edge; Sava Eskimo Ice; Vredestein Arctrac ja Yokohama Ice Guard Stud ig35.

Lamellrehvid: Bridgestone Blizzak Nordic WN-01; Continental ContiVikingContact 5; Dunlop Graspic DS-3; Goodyear Ultra Grip Ice+; Michelin X-Ice XI2; Nokian Hakkapeliitta R ja Yokohama Ice Guard ig30.

Pakutavate talverehvide skaala näikse aasta aastalt kasvavat
. Mõned on naastudega ja mõned ilma,mõnesid saab vaid maailmanimega firma esindusest, aga pealtnäha üsna sarnaseid võib leida supermarketist muude riiulite vahelt. Hinnad on seinast seina,rehvitehaseid on igas maailma nurgas, lisaks päris uutele rehvidele leidub protekteerituid. Enamasti ei osteta igaks hooajaks uusi rehve, nii et teedel-tänavatel kohtab mitte ainult erinevast sordist, vaid ka erinevas vanuses rehve. Ongi viimane aeg selgust saada, mida neist talvel oodata võiks.

 

Artikli allikas Tehnikamaailm